Keskväljakul.

Rosalyn oli niisama läinud linna kesväljakule ning istus siin ühel vabal pingil. Ta ei tundnud siin linnas eriti veel kedagi seega tal ei olnud päevasel ajal eriti midagi teha. Tüdrukul ei olnud isegi kodu, kus aega veeta kui aus olla. Ta otsustas õhtuks leida omale mõne tühja koha või siis kellegi oma uue sõbra käest paevarju küsida. Eks näis, mis tüdruk päeva lõpuks otsustab. Ta ohkas ja vaatas lõpuks enda ette maha. Tal oli igav ja ta ei osanud sellega igavusega midagi peale hakkata ka.

OT: Rhea.

Rhea tuli just poest ning tal olid käes toidu kotid. Kuigi neidis oli vampiir pidi ta ka söögist toituma. Ainult verest ei piisanud. Tüdruk tundis juba kaugelt imeliku lõhna aga ta ei saanud pihta ,et see kuulus libahundile. Mystic Falls'is pole juba mitmeid aastaid libahunte olnud ning seega on neidisel libahundi lõhn veidi meelest läinud.
Kuna kotid olid raske otsustas ta ,et toetab enda tagumiku nii kiiresti kui võimalik mingile pingile. Kuigi selle pingi peale kuhu Rhea potsatama istus oli juba mingi neiu, ei plaaninud Rhea lahkuda. Ta pani enda kotid maapeale ja lausus:"Ma vihkan poes käimist."

Rosalyn kuulis küll, et keegi istus tema kõrvale pingile aga esialgu ei teinud sellest väga väljagi. Rosa viis peale tüdruku lauset siiski temale. "Em vist küll kh. Pole ammu korralikult poodlemas käinud kui aus olla," lausus ta seal vastuseks muigega ja ohkas siis. Tema puhul oli takistuseks raha. Tüdrukul ei olnud seda eriti.

Neidis toetas enda selja vastu pingi seljatuge ning vaatas tüdrukut. "Pole jah, poodlemine pole minu jaoks ning ma käin võimalikult vähe poodlemas," selgitas neiu. Rhea tõmbas õhu sisse ning tema ninas lõi laiali koera lõhn. "Kas sa ei tunne imeliku lõhna? Sellist koera lõhna," küsis tüdruk ja jäi Rosalyni vaatama.

Rosalyn vaatas tüdruku poole ning noogutas arusaadavalt poodelmjse koha pealt. "Tead Ei tunne. Peaks tundma?" Küsis ta seal nüüd lõpuks. Ta oli libahunt, seega pmst koerlane ja ta ei tundnud eriti enda lõhna nii nagu seda teeb vampiir. Ega Rosa ei ole varem nii lähedalt vampiiriga kokku puutunud seega see lõhn on talle võõras tegelt.

Rhea hakkas aina rohkem õhu sisse hingama ning peagi lõi tal peas pirn põlema. "Sa oled libahunt," ütles neidis naerdes ja vaatas tüdrukut. Nüüd sai ta aru ,miks ta tundis koera lõhna. "Mystic Fall'sis pole juba aastakümneid libahunte olnud," ütles Rhea lisaks. Tüdruk käitus rahulikult aga oli valmis vajadusel ründama. "Aastal 1980 aeti Mystic Fall'sist kõik libahundid minema," lisas Elizabeth veel juurde.

Tüdruk kuulas huviga tüdruku juttu seal. Ta ei teadnud sele linna ajaloost eriti midagi juu. "Ahah. Ega ma ei hammusta sind. Ole rahulik," lisas naeratades. Ta hammistas vaid siis kui sa talle närvidele hakkad või ajad ta vihaseks. Rosa ohkas ja vaatas niisama taevasse. "Sa oled siis ilmselt vampiir jah?" Küsis ta kuigi aimas juba seda.

"Ega ma mingit libahunti kardagi," lausus tüdruk veidike mürgiselt. Rhea haaras enda poekotist ühe joogi, avas selle ning võttis sealt paar lonksu. "Muidugi olen ma vampiir," sõnas neidis ja vaatas libahundi tüdrukut. "Ma olen juba... üle sajandi siin elanud," ütles Rhea aga lisas koheselt juurde," kuigi vahepeal pidin lahkuma kuna ma ju ei vanane ning inimesed hakkasid kahtlustama."

Tüdruk ohkas ja vaatas niisama taevasse edasi, kus ei olnud hetkel mitte kui midagi, isegi pilvekest ei olnud näha hetkel. Üsna pea vaatas ta maha tagasi. "Ahah, mina sattusin täna alles siia linna. Täitsa juhuslikult," lausus ta siis seal nüüd lõpuks midagi. "Pole kohalik kunagi olnud, aga ilmselt jään siia paikseks ka," lisas Rosa veel juurde.